2020/2021
Valmis Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi arengukava 2020–2030, mis seadis selge pikaajalise suuna õppimise kvaliteedi, koostöökultuuri ja kooli rolli tugevdamiseks kogukonnas.
Esmakordselt toimus kooliaastat ettevalmistav õpetajate tööseminar, kus lepiti ühiselt kokku uue õppeaasta prioriteedid ja eesmärgid – see lõi aluse teadlikumale ja järjepidevamale arendustööle.
Kool läbis edukalt distantsõppe kiirkursuse: kohaneti uute õppevormidega nii õppekorralduses, digivahendite kasutamises kui ka koolitoitlustuse korraldamises.
Koolis alustas tööd õpikeskuse juht/projektijuht, kelle rolliks kujunes arendustegevuste koordineerimine, projektide juhtimine ning õpetajate toetamine muutuste elluviimisel.
2021/2022
Augustis toimunud koolialguse seminaril toetasid Tartu Ülikooli õppejõud Maria Jürimäe ja Eda Tagamets aasta arendusfookuse seadmisel, ühtlasi tutvuti ka õpiringide metoodikaga. Järgneva poole aasta jooksul osalesid õpetajad õpikogukondade arendusprogrammis, mille eesmärk oli tugevdada kolleegilt-kolleegile õppimist, ühise vastutuse võtmist ning professionaalset dialoogi.
Viidi sisse kolmapäevased õpetajate koostöötunnid, mis parandasid oluliselt infovahetust, ühist planeerimist ja õppeainete vahelist koostööd.
Fookuses olid õppimise mõtestatus ja õppeainetevaheline lõiming, mida hakati teadlikult siduma igapäevase õpetamispraktikaga.
Kujunes arusaam, et õppimine ei ole vaid teadmiste edasiandmine, vaid protsess, mille eest vastutavad ühiselt nii õpetaja kui ka õppija.
2022/2023
Selleaastase koolialguse seminari teema oli õppeainete- ja huvitegevuse vaheline lõiming ning Antsla kooli õpetajad tutvustasid Antsla koolis toimivat õppeainete vahelise lõimingu rakendamist.
Kool osales Tallinna Ülikooli Tulevikukooli projektis, mille keskmes olid õppimise mõtestatus ja lõimingu süvendamine.
Kevadel toimus professor Eve Eisenschmidti juhitud aruteluseminar, kus käsitleti kaasaegse hariduse väljakutseid, õpetaja rolli muutumist ja õppija aktiivset osalust.
Seminari tulemusel valis õpetajaskond ühiselt edaspidiseks fookusteemaks tõhusad õpistrateegiad.
Kevadel piloteeriti paaristunniga päevakava, et katsetada rahulikumat õpirütmi ja süvenemist toetavat tunnikorraldust.
Seni gümnaasiumina tegutsenud kool reorganiseeriti põhikooliks.
Nimekonkursi tulemusel sai kool uue nime – Oskar Lutsu Palamuse Põhikool.
Avaliku konkursiga valiti koolile uus logo, mis on modernne, selge joonega ja mitmekülgselt kasutatav, toetades kooli uuenevat identiteeti.
2023/2024
Kooliaastat alustati juba traditsiooniks saanud koolialguse seminariga, kus Kriste Talvingu toel seati uue õppeaasta sihid. Valiti välja neli tõhusat õpistrateegiat – planeerimine, hajutamine, küsimuste küsimine ja koostöine õppimine –, mida hakati järjepidevalt rakendama õppimise toetamisel.
Uue põhikooli riikliku õppekava kehtima hakkamine lõi võimaluse kooli õppekava sisuliseks uuendamiseks.
Õppekavasse lisandusid:
- informaatika ja rütmika 1.–6. klassis,
- klassi karjäärivalikuõpe koostöös Luua Metsanduskooliga,
- klassi eksamiks valmistumise lisaaine
- valikained I ja II kooliastmes,
- võimalus arvestada valikainena ka kooliväliseid huviringe
Koos õppekava uuendamisega reorganiseeriti kooli päevakava ning koolipäeva algus nihutati kell 9.00, et toetada õpilaste heaolu ja õpivõimet.
2024/2025
Jätkus teadlik ja süsteemne töö tõhusate õpistrateegiate juurutamisel: fookus oli nende nähtavaks tegemisel tundides, õpilaste refleksioonide toetamisel ja ühtse keele kujundamisel õppimisest rääkimisel.
Õpetajate koostöö süvenes nii õpikogukondades kui ka aineülestes tiimides, pöörates rohkem tähelepanu õpilase iseseisvuse ja vastutuse kasvule õppimisel.
Koolipäeva alguse nihutamise mõju analüüsiti ning koguti tagasisidet õpilastelt, õpetajatelt ja lapsevanematelt, et hinnata muudatuse mõju heaolule ja õpitulemustele.
Jätkus koostöö Luua Metsanduskooliga, toetades praktilist karjääriõpet ja õppimise seostamist päriseluga.
Koolikultuuris tugevnes arusaam Palamuse põhikoolist kui õppivast organisatsioonist, kus muutused põhinevad ühiselt kokkulepitud väärtustel, tõenduspõhisusel ja koostööl.
mõistan, et igaüks on õppija;
